Meie Lahemaa lood ja paigad: Pärispea poolsaar

Eesti kõige põhjapoolsem poolsaar Pärispea on olnud avatud naaberkultuuridele. Legendi järgi olla Viinistu asutanud soomlased. Pärispea, mida peetakse Eesti vanimaks rannakülaks, olla kunagi olnud kardetud mereröövlite asupaik. Poolsaare arengut on mõjutanud selle läänekaldal asuv Loksa linn, kus praegu elab üle 20 rahvuse esindajaid. Tänapäeval on poolsaar tuntud oma rannakülade, hiidrahnude ja põneva lähiajaloo poolest.

Nagu mujalgi Lahemaa rannas, on ka siin sajandeid elatud merest. Kalapüük ja sõbrakaubandus olid kohalike peamised elatusallikad ning 1920. aastatel teeniti lisaraha ka salapiirituse veoga üle Soome lahe. Pärispea poolsaare külades on siiani tunda vana rannakultuuri hõngu. Seda märkab nii paadikuurides, kalurijuttudes kui ka inimeste olemises.

Poolsaare tõmbekeskus Loksa

Pärispea poolsaare külad on Suurpea, Pärispea, Viinistu, Turbuneeme ja Kasispea. Poolsaarel elab ligikaudu 500 inimest, lisaks Loksa linnas veel umbes 2400 elanikku. Veel 20. sajandi alguses oli Loksa väike rannaküla, kuid tellisetehase, sadama ja suvituskultuuri arenedes kasvas sellest tuntud asula, kust käis regulaarne laevaliin Tallinna. Tänapäeval on Loksa piirkonna tõmbekeskuseks, kus asuvad poed, kultuuri- ja spordikeskus, kool ning lasteaed. Tallinna ja Loksa vahel on tihe bussiliiklus.

Visit Lahemaa giid Maie Itse meenutab, et tema side selle piirkonnaga algas 2000. aastal Mohni saare matkade kaudu. Kui meri oli tormine ja saar jäi kättesaamatuks, tuli avastada poolsaare metsi ja randu. „Purekkari neemel sattusin kord rääkima ühe eaka Pärispea memmega, kes jutustas mulle Pärispea kroonika järgi lugema õppimisest. Meelde jäi ka vana sõna „ridamine“, mis tähendas arvutamist,“ meenutab ta. Maie sõnul on siinsetes külades alati hinnatud haridust, ettevõtlikkust ja meretarkust. Valgejõe suudme ümbrusest on sirgunud kapteneid, teadlasi, kunstnikke ja ettevõtjaid. „Väike Loksa on tegelikult väga sisuka ajalooga Eesti linn,“ ütleb ta.

Militaarpärand Suurpeal

Pärispea poolsaare lähiajalugu on tugevalt seotud nõukogude aja mereväega. Pärast Teist maailmasõda rajati ajaloolisse rannakülla Suurpeale mereväebaas ning piirkonnast sai kinnine piiritsoon.

Kohalik giid Õnne Arba meenutab, et Suurpea oli omaette linnak. Seal olid poed, kool, lasteaed, haigla, kino ja isegi diskosaal. „Paljud kohalikud meenutavad seda aega nostalgiaga, sest poelettidel leidus kaupu, mida mujal Eestis eriti ei saanud – kohukesi, apelsine, arbuuse, mandariine ja aprikoose,“ räägib ta. Mere äärde pääses tollal vaid piiratud kohtades ning kogu piirkond oli kõrge aiaga eraldatud. Suurpeal oli ligikaudu 1000 elanikku, lisaks umbes 600 ajateenijat. Ometi said kohalikud elanikud ja sõjaväelased omavahel hästi läbi ning põliselanikesse suhtuti sõbralikult.

Pärast nõukogude vägede lahkumist jäi suur osa hoonetest tühjaks ning aastate jooksul hakkasid need lagunema. Praegu elab külas 125 inimest, nii põlistaludes, nõukogudeaegsetes korterelamutes kui ka moodsamates ehitistes. Vanad militaarrajatised annavad piirkonnale omapärase ilme. Õnne Arba korraldab endises sõjaväelinnakus huvilistele ekskursioone Suurpea lähiajaloo tutvustamiseks.

Kultuurikeskus Viinistu

Kultuurihuvilised teavad Viinistut. Seal on kaks muuseumi – kunstimuuseumis  näeb eesti kunsti suurimat erakogu, rahvamajas asuv Viinistu külamuuseum tutvustab rannaküla elu.

Viinistu Kunstisadama tegevjuht Arthur Manitski sõnab, et Viinistule tasub minna kultuuri, mere ja maitseelamuste pärast. “Juulis-augustis on meil sel aastal kaks Keller teatri etendust – “Da Vinci kood” ja “Mõrv Idaekspressis”. Praegu on tünnigaleriis EKA klaasi- ja keraamikatudengite lõputööde näitus, varsti paneme üles Leho Rubise maalid.” Viinistu rannaresto asub mere ääres ja seal on mõnus pärast kunsti nautimist keha kinnitada.

Looduspuhkus poolsaarel

Pärispea poolsaar on tuntud ka oma looduse poolest. Siin asub Mandri-Eesti põhjapoolseim punkt Purekkari neem, kuhu viib populaarne matkarada. Poolsaarel leidub hulgaliselt hiidrahne, millest tuntuim on Lahemaa rahvuspargi üks sümboleid Jaani-Tooma suurkivi Kasispeal. Viinistult saab teha paadisõitu Mohni saarele, mis on olnud oluline meresõidupaik. Eru lahe rannarahva selts on loonud poolsaarele mitu rannalooduse õpperada ning Vihasoole linnuvaatlustorni.

Suvel elavneb kogu poolsaar – kaunid liivarannad täituvad puhkajatega ning külades toimuvad mitmed kogukonnasündmused. See on just õige aeg, mil tulla Eesti põhjapoolseimat poolsaart avastama.

Kaisa Linno

Lahemaa Turismiühing